Tihti sünnivad mu maalid koos tekstiga. Kõrvitsat ja punast kapsast saadavad sellised mõtted.
Südame mõtted
Mõte sünnib südames. Kasvab. Küpseb. Valmib viljaks ja läheb ringlusesse. Käib käest kätte. Veereb läbi sadade inimeste eludest. Lähedaste ja kaugete omadest. Igaüks saab temast ampsu. Suutäiest hakkab idanema uus vili haukaja südames. Kuid südamevili süües ei kahane. Ta kasvab iga ampsuga suuremaks. Et siis võimsa ja küpsena sinu juurde tagasi veereda. Ring saab täis. Kõik, mis liikvele lükkad, jõuab sinu juurde tagasi. Magus, hapu, kibe või maitsetu. Sina tead.
Südame mõtted
Keset ööd. Tajun enda kõrval hingamise tuttavat kahinat. Ja öösegaduses ma ühtäkki enam ei tea kes sa oled. Oled sa mu mees. Oled sa mu ema. Oled sa mu laps.
Tean, et oled väga oma. Ristipõiki tuttav. Läbinisti seotud. Ülenisti jagatud. Täiesti läbikasvanud. Üdini lähedane. Jäägitult köidetud. Ülikallis. Läbi ja lõhki omane.
Soovisin, et tuttav hingamine mu kõrvalt iial ei kao. Et oleksid omane igavesti.
4 x 100×100 cm. Akrüül lõuendil 2016